EESTI JAZZLIIT

Arvustus: Eesti Jazzliit alustas hooaega põnevate kontsertidega

Eesti Jazzliidu uue hooaja teine kontsert oli pühendatud Thelonious Monki 100. sünniaastapäevale. Monk oli üks jazzi hiiglasi – pianist ja eelkõige helilooja, kes oli kohal bebop’i sünni juures New Yorgi klubis Minton’s Playhouse.

Kontsert Thelonius Monk 100 © Rene Jakobson / renejakobson@hotmail.com

Monki pärandi moodustavadki bebop’i vaimus nurgelised ja tõrksa moega, autori ekstsentrilist iseloomu peegeldavad kompositsioonid, mis ei sisalda samasugust “hitipotentsiaali”, nagu George Gershwini, Irving Berlini või Jerome Kerni jazzistandardid, kuid pakuvad oma muusikaliste konstruktsioonidega esitajatele palju avastamise ja tõlgendamise rõõmu.

Seda rõõmu peegeldas ka 15. septembril NO99 jazziklubis lavale astunud kvartett, mis kujutas endast laheülest koostööd Eesti ja Soome muusikute vahel. Eestit esindasid kitarrist Jaak Sooäär ja kontrabassist Heikko Remmel, Soomet saksofonist Mikko Innanen ja trummar Okko Saastamoinen. Tahes või tahtmata oli veelahe ka visuaalne – eestlased vasakul ja soomlased paremal. Või ka teistpidi, noorte muusikute trummi-bassi rütmisektsioon tagapool ning vanemad ja kogenumad Sooäär ja Innanen esiplaanil. Selline kahtepidi poolitamine on mõistagi kujundlik, sest kvartett otsis ühtsust ja ka leidis seda.

Neliku kõige kõlavam hääl oli Mikko Innanen, kes mängis peamiselt altsaksofoni, kuid võttis korduvalt kätte ka üsna harva nähtud ja kuuldud sopranino-saksofoni. Innanen jagas sooloruumi Jaak Sooääre kitarriga, Remmel ja Saastamoinen astusid saatemuusiku rollist välja vaid paaril korral, kuid siis ka moel, mis avaldas muljet oma fantaasialennuga. Ja loomulikult pole Thelonious Monki muusika mõeldud ega loodud vanade jazzistandardite vaimus, selge jaotusega meloodia- ja harmooniapillide vahel, vaid eeldab kõikidelt osalejatelt hoopis peenemat rollimängu. Kvartett lähtus Monki lugude arhitektoonikast ja ei olnud selle peal väljas, et igale loole tingimata oma “münti” lisada, vaid pigem süvenes palade keerdkäigulisse harmoonia- ja meloodiamaailma. Ka lugude valik oli huvitav, mitmed Monki kuulsamad lood jäid mängimata, ehkki sellisel “sünnipäevakontserdil” oleksid kuulajad (keda oli arvukalt) vast just tuntuimaid palu oodanud.

Eesti Jazzliit toob alanud hooajal publiku ette kireva ja tiheda kava, pakkudes kuulamisrõõmu üsna mitmes Eestimaa paigas. Organisatsiooni plaanides on aina enam esiplaanil ka Eesti jazzi eksport. Meil on palju head jazzi ning seda tasub tähele panna, nii kodus kui ka kaugemal.

Allikas: Joosep Sang, ajakiri Muusika