Festivali Jazzkaar ja Eesti Jazzliidu eestvedamisel algas jazziauhindade publikuhääletus, mis kestab 26. märtsini. Jazziauhindu antakse välja 12. korda ja viies kategoorias: Danske Jazziauhind, Noore Jazzitalendi Auhind, Jazziedendaja Auhind, Aasta Jazzansambel ja esmakordselt Aasta Jazzihelilooja.
Jazziauhindadel hääletamiseks mine Eesti Päevalehe veebilehele. Hääle andnute vahel loositakse välja piletid kahele 21. aprillil Vabal Laval esineva Cory Henry & The Funk Apostles (USA) kontserdile.
Auhinnad antakse üle festivalil Jazzkaar 25. aprillil ansambli The Bad Plus (USA) kontserdi eel Vabal Laval.
DANSKE JAZZIAUHIND
Danske Jazziauhinna eesmärk on laiemalt tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid jazzmuusikuid. Hinnatakse eesti kodanikke ja residente, kes on kolme viimase aasta jooksul enim silma paistnud oma loomingulise tegevusega.
Danske Jazziauhinna kandidaadid on:
Andre Maaker on aktiivne ja mitmekülgne muusik, kes armastab esineda nii ansamblite kui ka soolokavadega. Andre Maaker on avaldanud kaks sooloplaati “Minu laulu pidu” (2014) ja “Andalusian Illusion” (2016).
Noor ja energiline eesti pianist Kirke Karja pälvis 2014. aastal Noore Jazzitalendi auhinna. 2015. aastal avaldas ta oma kvarteti debüütalbumi “Turbulence” ning 2017. aastal esines sellega paljudes Euroopa riikides.
Mihkel Mälgand on kontrabassi ja basskitarri mängijana nõutud muusik erinevates koosseisudes, tema väga hea stiili- ja ansamblitunnetus ning avar tehniline pagas on bassisti trumbid.
Peedu Kass on üks Eesti jazziskeene tuntumaid bassiste. 2010. aastal pälvis ta Noore Jazzitalendi auhinna ning 2017. aastal Aasta Jazzansambli tiitli Peedu Kass Momentumiga.
Särav trummar Reigo Ahven, kelle täpset kätt on hinnanud lugematud eesti koosseisud esitles 2017. aasta lõpus Jõulujazzil oma trio debüütalbumit „Remember“. Plaat pälvis Eesti Muusikaauhindadel 2018 aasta jazzalbumi tiitli.
Eesti olulisima jazziauhinna on varem pälvinud Mart Soo (kitarrist), Maria Faust (saksofon), Kadri Voorand (vokaal), Meelis Vind (klarnet), Taavo Remmel (kontrabass), Villu Veski (saksofon), Kristjan Randalu (klaver), Raivo Tafenau (saksofon), Siim Aimla (saksofon), Tanel Ruben (trummid) ning Jaak Sooäär (kitarr). Danske Jazziauhinna võitja auhinnaks saab Tiiu Kirsipuu taiese, 3500 eurot Danske Bankilt ning kontsertsalvestuse ETV-lt.
NOOR JAZZITALENT
Noore Jazzitalendi Auhinnaga tunnustatakse noorte muusikute initsiatiivi ja head taset ning julgustatakse nende ettevõtmisi.
Noore Jazzitalendi kandidaadid on:
Jana Kütt (07. juuli 1992) alustas oma muusikuteekonda Tartu Ellerikoolis, järgnesid õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazziosakonnas, kus ta õppis Kadri Voorandi käe all.
Lauri Kadalipp (8. mai 1995) on lõpetanud Elleri muusikakooli saksofoni erialal ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Oma värske bändiga Lauri Kadalipp Social Jazz on ta üles astunud Tudengijazzil ja jazziklubides üle Eesti.
Linda Kanter (10. august 1993) on noor jazzlauljatar, laulukirjutaja ning arranžeerija, kelle lüüriline väljenduslaad on tugevdatud jazzmuusikale omaste harmooniate, rütmide ning improvisatsiooniga.
Marianne Leibur (1. detsember 1995) lõpetab sel aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe rütmimuusika/jazzlaulu erialal.
Pille-Rite Rei (13. jaanuar 1992) on laulja ja saksofonimängija. Ta on lõpetanud Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli pop-jazz saksofoni erialal ja täiendanud end Rootsis Skurups Folkhögskolas ja Malmös jazzlaulu ja kompositsiooni alal.
Noore Jazzitalendi auhinna on varem pälvinud Janno Trump (basskitarrist), Heikko Remmel (kontrabass), Aleksander Paal (saksofon), Kirke Karja (klaver), Holger Marjamaa (klaver), Kaspar Kalluste (trummid), Joel-Rasmus Remmel (klaver), Peedu Kass (kontrabass), Sofia Rubina (vokaal), Kadri Voorand (vokaal), Erki Pärnoja (kitarr). Noor Jazzitalent saab auhinnaks Tiiu Kirsipuu taiese, võimaluse esineda Jazzkaare korraldatud kontserdil ning Music Estonia mentorlussessiooni.
JAZZIEDENDAJA
Auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis.
Jazziendendaja kandidaadid on:
Kuressaare kitarrilaager toimub alates 2007. aastast. Idee pärineb kitarrist Tiit Pauluselt ning korraldajaks on kitarrist Andre Maaker. Kitarrilaagri peamine eesmärk on arendada loovust ja inspireerida noori muusikaga tegelema. Lisaks toimub laagrinädalal Kuressaares palju põnevaid kontserte ja spontaanseid jämmimisi.
Ivo Heinloo on omandanud magistrikraadi kirjandusteaduse alal ning olnud aastaid aktiivne muusikakriitika vallas. Praegu on ta Klassikaraadio jazzitoimetaja, tihtilugu saab lugeda tema kirjutusi ajakirjadest Muusika ja Sirp.
Kristiina Liivik on Saue muusikakooli direktor, sealse rütmimuusika osakonna mentor ning noorte rütmimuusikafestivali “Visioon” juht, mis toimub 2003. aastast ja sisaldab õpitubasid ja ligi paarkümmend kontserti. Tänu tema tegemistele on tuule tiibadesse saanud mitmed jazzmuusikud.
Reigo Ahvena energiavaramu on põhjatu – ta veab juba mitmendat aastat jazziklubi Philly Joe’s, mis pälvis 2016. aastal Jazziedendaja tiitli, inspireerib lapsi ja isegi täiskasvanuid trummidega tutvust tegema ning ta mängib paljudes pop- ja jazzansamblites.
Saaremaa rütmi – ja improvisatsioonilaager on kuue suvega arenenud ja kasvanud traditsiooniliseks Eesti- ja Saaremaa noorte andekate muusikute õppelaagriks, mille üks eestvedajaid on Maria Faust. Muusikalaagris tegeldakse rütmitunnetuse ja loovuse ning muusikalise kommunikatsiooni arendamisega.
Aasta Jazziedendaja tiitli on varem pälvinud fotograaf Rene Jakobson, jazziklubi Philly Joe’s, Tiit Paulus, Guido Kangur ja Pille Lukin, Valter Ojakäär, Aivar Trallmann, Toivo Unt, Boris Paršin ning Ain Agan. Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks Tiiu Kirsipuu taiese, vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul ning JURA espressomasina festivali peatoetajalt KAFOlt.
AASTA JAZZANSAMBEL
Auhinna eesmärk on tunnustada loominguliselt aktiivset kollektiivi, mis on edukalt tegutsenud vähemalt kolm aastat.
Aasta jazzansambli kandidaadid on:
Estonian Voices on särav vokaalansambel, kus laulavad Mikk Dede, Rasmus Erismaa, Maria Väli, Mirjam Dede, Aare Külama ja Kadri Voorand, kes on grupi loominguline liider ja enamasti ka vokaalseadete autor. Esimese kollektiivina pälvis kuuik Aasta jazzansambli tiitli 2016. aastal.
Heavy Beauty keskmes on bass-saksofon, mida harva kasutatakse, kuid millel on ilus ja mahe kõla. Kollektiivis musitseerivad bass-saksofonil Leedu saksofonist Liudas Mockunas, bassist Henno Kelp, trummar Andrus Lillepea ja kitarrist Jaak Sooäär. Kvarteti loomingulised liidrid on Jaak Sooäär ja Liudas Mockunas. Kvarteti album “Propaganda” ilmus 2016. aastal.
Kirke Karja Quartet’i kuuluvad lisaks pianist Kirke Karjale kitarrist Kalle Pilli, bassist Raimond Mägi ja trummar Karl-Juhan Laanesaar. Ansamblilt on ilmunud album “Turbulence”.
Trump Conception on jazzi, funki, jazzroki ja maailmamuusika piirimail mängiv 10-liikmeline gruuviorkester. Kollektiivi liider ja lugude autor on bassist Janno Trump. Bändi moodustas ta 2015. aasta kevadel ning täpselt aasta hiljem valmis nende esimene album nimega “One”.
Weekend Guitar Trio on kitarristid Robert Jürjendal, Tõnis Leemets, Mart Soo. 2018. aastal tähistas ansambel 25. tegevusaastat. Triolt on ilmunud kümmekond albumit.
Aasta Jazzansambli tiitlit hakati välja andma 2016. aastal. Varem on auhinna pälvinud Peedu Kass Momentum ja Estonian Voices. Aasta Jazzansambel saab auhinnaks Tiiu Kirsipuu taiese ning 1000 eurot.
AASTA JAZZIHELILOOJA
Esimest korda antakse välja Aasta Jazzihelilooja auhind, mille eesmärk on tunnustada jazziheliloojaid, kes panustavad jazzivaldkonna muusikalise pärandi loomisse ning teevad koostööd teiste muusikutega nii Eestis kui ka väljapool.
Aasta jazzihelilooja kandidaadid on:
Janno Trump – ansambli Trump Conceptioni helilooja ja liider. Lugude muusikalised kujundid on värsked ja värvikad ning haaravad ka kuulajaid. 2017. aasta sügisel ilmus koosseisu teine album “Wait For It”, mis kinnitas bassisti isikupärase käekirja arengut.
Kadri Voorand – regivärsiline eepos “Laineile end kingin” valmis paralleelselt samanimelise heliteosega, mis tuli esmaettekandele 2017. aasta novembris. Voorandi laulud kõlasid ka 2017. aastal Noorte Laulu- ja Tantsupeol.
Kirke Karja – võimekas pianist ja helilooja, kelle kvarteti muusika on väga soojalt vastu võetud nii kodu- kui välismaa kontserdilavadel. Karja õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorantuuris ning teeb oma teadustöö jazzmuusika kompositsioonilistest aspektidest. Eelmisel kevadel kanti ette tema tunnine kava “Earcut”.
Kristjan Randalu – pianist ja helilooja, kelle interpretatsioonikunsti võib nautida rohkem kui 30 helikandjal. Väga tugev teos oli 2017. aastal Jazzkaarel kõlanud „Limes Occidentalis“. Randalu loominguga värskeim album “Absence” ilmub 2018. aasta aprillis mainekalt plaadifirmalt ECM. Tema uut loomingut kuuleb ka aprilli alguses toimuvatel Eesti Muusika Päevadel.
Kirgas taani artist Kira Skov ja Kopenhaagenis resideeruv eesti saksofonist Maria Faust on oma pulbitseva loomeenergia ühendanud ja loonud süvateose „In the Beginning“ koorile ja ansamblile, mis on inspireeritud Eesti folkloorist ja vaimulikust muusikast. Uusi põnevaid lugusid Maria Faustilt on lisandunud ka tsüklisse „Sacrum Facere“ ja valminud on tema uus teos „Machina“.
Auhinda antakse välja esimest korda! Aasta jazzihelilooja saab auhinnaks 2000.- Eesti Autorite Ühingult ning taiese Tiiu Kirsipuult.