Kutsume Mathei loomingut kuulama Jazzkaarele, kus ta esineb 23.04 koosseisus Mathei Florea New Grounds feat. Gilad Hekselman!
https://jazzkaar.ee/uritus/mathei-florea-new-grounds-feat-gilad-hekselman/
Soojenduseks saab aga lugeda Mathei mõtteid muusikast ja elust:
1. Kõige ilusam lugu? Arvo Pärt – "Fratres"
2. Mida sulle meeldib süüa enne kontserti? Lemmiktoitu ei ole, pigem soovin, et toit oleks kvaliteetselt tehtud ning maitseks hästi. Mõnda aega tagasi tegin Instagramis isegi backstage foodblog´i, kus andsin hinnanguid toitudele. See oli minu jälgijate seas üllatavalt populaarne sari. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et enamik roogasid said kuus kuni seitse palli kümnest.
3. Kas sul on juhtunud kontsertidel äpardusi? Milliseid? Väikse lapsena laulsin poistekooris ning pidime Estonia kontserdisaalis esitama Hector Berliozi “Reekviemi”. Meie rolliks oli imiteerida inglikoori ning seetõttu ootasime rõdu ukse taga, kus pidime õigel ajal uste avanemisel laulma hakkama, selleks, et publikul tekiks tunne, et lauldakse kusagilt kaugelt ja ingellikult. Uksed avatigi õigel ajal ning umbes kaks takti enne meie laulmist sai üks minu koorikaaslane hakkama sellise inimliku vääratusega, kus ta ei suutnud enam nö kinni hoida ja ta lasi kuuldavale valju peeretuse. Mäletan, kuidas poistekoori dirigent käis vihase näoga ringi ja sosistas kõigile “laula, laula,” aga väga keeruline on laulda, kui sina ja kõik teised su ümber naeravad.
4. Mida on alati meeldiv vaadata? Avastasin, et mul on tekkinud teatav huvi sisedisaini vastu, ilusalt kujundatud ruume on alati meeldiv vaadata. Ja loomulikult naljakad loomavideod on toredad, kui just loomad haiget ei saa – siis ei ole neid hea vaadata.
5. Kelle nõu oled kõige rohkem kuulda võtnud? ChatGPT on olnud mu viimase aja mentor ja kui miskipärast internet maas on, siis elukaaslane on olnud ka heaks nõuandjaks.
6. Kuidas puhkad kõige paremini? Tasakaalus vabade päevadega, kus on niisama olemist, mingil määral tegevusi, näiteks rannas võrkpalli mängimist ja mõnusat sotsiaalset suhtlust. Balil on ka tore puhata.
7. Missugune on parim bändikaaslane? Toetav, eriti kui on tegemist omaloomingu projektiga. Ta on proovis mõtetega kohal, hästi ettevalmistunud, vajadusel annab tagasisidet või uusi mõtteid. Loomulikult on proovivälisel ajal oluline, et tegemist oleks inimesega, kellega tahad koos aega veeta, kes on sõbralik ja kes pigem aitab sind asjade toimima saamisel, mitte et kelle pärast asjad muutuvad keerulisemaks.
8. Kus oleks eriti äge esineda? Inglismaa kuninga/kuninganna kroonimisel oleks päris erakordne esineda.
Aga kui vähe realistlikumalt asjale läheneda, siis Blue Note New York on tundunud alati selline koht, kus tahaks ükskord enda muusikat esitada. Olgugi, et Google Mapsis on selle skoor ainult 4.3 (paljude teiste klubide skoor on kõrgem: nt. Philly Joe’s 4.7), siis on tegemist ikkagi suhteliselt ikoonilise kohaga.
9. Sinu lemmikuim esinemisrüü ja miks? Mustad püksid ja must veidi oversized t-särk ning mustad saapad või kõrge äärega tennised. Olen Eestist pärit ja must on meil selline rahvusriietus peaaegu.
10. Kes on hirmus? Mitmed tänapäeva poliitikud teevad oma otsuste ja käitumisega paljudele hirmu. Selle hirmuga ei ole ma kahjuks ainukene.
11. Miks sulle meeldib olla muusik? Raha pärast.
Kui aga tõsiselt rääkida, siis armastus muusika vastu on põhiline faktor. Muusika mängimine, kirjutamine ja kuulamine on asjad, mida tehes tunnen ennast esiteks õnnelikuna ja teiseks väga privilegeerituna, sest paljudel ei ole erinevatel põhjustel võimalik seda teha või sellest elatuda. Muusikuna saad ka oma ajaplaneerimises olla suhteliselt vaba, mis on minu jaoks väga oluline. Meeldib ka elukestev õpe– ei ole kunagi sellist tunnet, et ei oleks võimalik kuhugi areneda või midagi paremaks muuta. Kui harjutatud asi hakkab esinemistel ja proovides paremini õnnestuma või muutub osaks su mängust, siis see teeb alati tuju paremaks ja tõstab motivatsiooni.
12. Keda võiks kiita veelgi rohkem? Riigiametnikke.
13. Mis on õnn? Jüri Mõis ütles, et “Õnn on see, kui su kohvimasin töötab hommikul esimesel katsel.” Mul on kodus kahjuks ainult presskannukohv, mistõttu ei ole veel sama õnnelik kui Jüri Mõis. Küll aga saan nõustuda Aristotelese mõttekäiguga “Parim on mõõdukus kõiges” ja arvan, et see on minu jaoks õnn. Piisavalt erialast väljundit, aga vahepeal ka aega puhkamiseks. Sotsiaalsust ja inimestega koos olemist, aga ka aega üksi olemiseks. See loetelu võiks veel pikalt jätkuda. Lisaksin veel, et toredad inimesed su ümber teevad ka kindlasti elu õnnelikumaks ja elamisväärsemaks.
|